Wednesday 28 December 2011

Ikka munade lainel...

Jätkuvalt olen püsinud jõulumunade lainel. Tahtsin katsetada samade värvidega, mis eelmisel korralgi, kuid tausta kudusin valge asemel tumesinise ja helesinise. Esialgu oli küll tunne, et see tumesinine jõulumuna on küll nagu kummitus, aga kui selle lõpuks valmis sain ja eemalt kaesin, polnudki asi nii hull... Sellest pesakonnast kudusin kaks muna taas Tiiu abil, kuid kolmanda (selle valge munakese) kudusin Kodavere kirjas. Mustri võtsin raamatust Kiri Kari (oi, kui hea raamat!).

Friday 23 December 2011

Üllatused...

Märkamatult ongi jõul kätte jõudnud. Kuna jõulude ajal tahaks ikka üllatada lähedasi, sõpru ning muidu kalleid inimesi, siis mina võtsin ette jõulukuulide kudumise. Ikka selleks, et rõõmustada kolleege Vahtrapuu rühmast. Kuna Isetegijas on käimas kuulide kudumine, siis saigi kaks kärbest ühe hoobiga tabatud. Esimesed kuulid said kootud ajakiri Tiiu mustrite najal. Usun, et edaspidi nuputan ehk isegi miskit, aga praegu jäin lihtsalt ajahätta...
Ammu pole ühtki jõulupärga teinud... Nüüd üle mitme-setme aasta proovisin. Kasutasin selleks kontpuu oksi ning kõrvitsaseemneid. Särtsu lisasin mõne puupärliga.

Monday 19 December 2011

Ikka taadi kotti

Kevadel Teeme laps rõõmsaks TKV käigus valmis üks kommiomaias Hiire-Hilda. Kui teda töö juures presenteerisin, siis üks kolleeg palus oma lapselapsele samasuguse teha. Minu loomus aga ei lase kaht ühtmoodi asja teha. Nii sündiski nüüd Hermeliine, kes sai selga roosade õlapaeltega kleidi, kuna tema perenaise lemmiktoon on roosa. Veel kuulub Hermeliine garderoobi roosa peleriin, roosad punaste mummude ja punaste pitsservadega püksikud ning punasekirjud papud. Loodan, et Hermeliin saab mõnusaks lapsepõlvesõbraks, kellega on koos vahva tuttu minna ning kellega on koos mõnus mängida.
Mida aga poetada jõuluvana kingikotti ühele asisele maanaisele? Eks ikka kalossid, millega oleks hää õuel patseerida. Siin siis kahed viimase aja kalossid.

Friday 16 December 2011

Jõulurõõm....

Täna astus meie aiaväravast sisse päkapikuks kehastunud postiljon ja tõi mulle paki! Tõepoolest puhas rõõm! No uudishimu oli hingemattev. Asusime siis pereringis uudistama paki sisu. Pakist tulid välja vahva satsisall (sellist mul polnud) ja pildiraam (sellist ka ei olnud)  ja ridikül, mis peitis endas ühe armsa märkmiku ( neid mul ka varem polnud). :D Igatahes väga armas jõuluüllatus! Aitäh Smailyle!!!!

Monday 12 December 2011

Päkapiku jõulurõõm

Hõikasin siin maha, et sain Isetegija TKV valmis ja saatsibn teelegi. Täna, mil Tulihobu on paki kätte saanud, saan esitleda pilte. Olge lahked! Siin on siis sokid või siis põlvikulaadse varbasoojendid ja säärised.

Saturday 10 December 2011

Mis tehtud, mis teoksil

Viimasest postitusest on aega möödas juba omajagu. See aga ei tähenda seda, et midagi pole tehtud. Ikka on.
Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et läksime koos Jannuga poodi. Minu pealekäimisel ostis ta Maksimarketist musta, kaht tooni roosat lõnga ning vardad. Korraliku keelitamise ja meelitamise peale hakkas ta endale sääriseid kuduma. Tubli tüdruk. Mina aga kudusin talle punased sõrmitud (juhul, kui kududes hakkavad käed külmetama). Randmeosa on kootud 1.1 keerdsilmustega soonikus, käeseljal on nuppudega lillemuster.

Novembri lõpus avastasin ehmatusega, et kohe on algamas detsembr. Ühel väga kallil inimesel minu jaoks on ju detsembri algul sünnipäev. Mõtlesin, mida talle kinkida. Otsustasin pika kaalumise järel kinkida talle 100g külma vastu. Tulemus on siin:

Käsil oli ka Isetegija jõulurõõmu TKV, kus päkapikk teeb kellelegi 300g jõulurõõmu. Neid pilte ma veel ei avalda. Ootan, kui kingisaaja oma paki kätte saab. Kuigi nii kangesti tahaks näidata. Ootame veel mõne päeva, pakk on juba teel.

Ja siin on veel ka satsisalli-hullus - lihtsalt väike meelespidamine kallitele inimestele.

Sunday 20 November 2011

Kord nii ja siis naa

Kuna soktoobrikuu sai nii ruttu otsa, siis mina oma koeravillaseid sokke õigeks ajaks valmis ei saanudki. Mis teha, käsitöö jaoks ei jää enam nii palju aega kui varem. Aga siiski sain need soojad sokid valmis ja loodan, et need oma omanikku väga rõõmustavad. Sokid said sellised:


Kuna töö juures on mul austav ülesanne maja mõnusaks ja ilusaks muuta, siis selle aasta talvise ilu mõtte leidsin Isetegija lehelt. Kahjuks ma ei mäleta, kes oli see usin nobenäpp, kes oli jõuluehted valmistanud kõrvitsaseemnetest. Igatahes olgu ta siinkohal tänatud. Kõrvitsaseemnete eest olgu tänatud kolleeg Virve ja kursusekaaslane Virge. Tänu teile sündisid sellised jõuluehted:

Monday 31 October 2011

Sallid kaela...

Mis teha, ikka olen Isetegijas kätt pulsil hoidnud ja üritanud jõudu mööda põnevates ettevõtmistes kaasa lüüa. Kuna nüüd hõigati maha, et kurk tuleb sooja panna, siis kudusin sihukese kassi-salli ühele kasse armastavale daamile. Kõigepealt kudusin valmis salli vausaba mustriga. Siis kudusin sallile külge käpad ja saba. Lõpuks heegeldasin pea ja kudusin kõrvad. Silmanägemise andsin fimost silmadega ja ninagi sai nikerdatud fimost.

Sunday 30 October 2011

Sokid, sokid, sokid....

Kuna Isetegija hsed soõikas maha, et on soktoober, siis tuli minulgi plaan vardad võtta ja hakata soktooberdama. Valmis said sellised sokid:



Punase-kirjud sokid on suurema jalaga naisterahvale ning mustr leidsin ühest Ilutegijast. Sinised sokid on aga "trööbasokid" ühele meesterahvale ning sokid on kootud "2:1 soonikkoes.

Sunday 16 October 2011

Unustasin ennist, et minu naissoost koolilaps tellis endale kooli alguseks uue pinali. Kuna otsustasin taas asja ühendada Isetegijaga, siis heegeldasin tuniisi tehnikas pinali ja üritasin peale teha midagi muhu tikandi laadset. No tõesti, ma pole tegija tikkimises, eriti veel muhu tikandis. Aga lõpptulemus sai selline ja laps oli rahul (mis ju ongi kõige olulisem).

Üht ja teist

Aeg on lipanud linnutiivul. Märkamatult on suvest sügis saanud. Suvel on igasugust tegemist üpris palju ja seega ei olnud erilist mahti näputööga tegeleda. Aga kuna elu sunnib nii mõndagi peale, siis heegeldasin piigadele suvemütsid.


Et aga vahepeal on Isetegijas olnud üpris põnevaid ettevõtmisi, siis ei saa ju neiski kõrvale jääda. Triibutamise koostegemise raames nokitsesin valmis ühe ammu pooleli jäänud töö. Nimelt olid need pärlitriibuga sõrmitud. Eks neid oli niru teha, sest pärlid olin enne kuduma asumist lükkinud lõngale ja nende edasi liigutamine oli kohati üpris tüütu. Aga sellised nad siis lõpuks said.


Viimasena valmis mul "näpikute" (nagu päris tabavalt üks minu rühma laps ütles) ehk näpunukkude komplekt. Nimelt tähistasime selle aasta leivanädalat "Kakukese" etendusega. Seda "tubateatrit" kavatsen ikka aja jooksul täiendada. On ju päris tore aeg-ajalt TEATRI-karbist võtta paar tegelast ja lasta neil tegutseda.


Tuesday 12 July 2011

Olen juba pikka aega lubanud, et teen lõpuks oma blogi. Eks näis, mis asjast saab. "Suurim süü" selle ettevõtmise eest on Kairel :).
Alustan oma viimastest tegemistest.
Isetegijasse said postitatud järgmised pildid:

Imkele, veie vahvale ja tublile vabatahtlikule, kes läheb tagasi koju Saksamaale, sai tuniisi tehnikas tehtud pinal. Pinali ühele küljele viltisin maasika (Viljandi sümboli) ning teisele küljele lepatriinu (lihtsalt armas tegelane).

Koos pojaga sai ette võetud ühe vana laua ellu äratamine. See laud oli üpris räämas ja kurvas seisus. Koos kraapisime pealt maha eelmise kultuurikihi ja eemaldasime ajaloohamba ning uue hingamise andsime pinotexiga. Et aga tulemus veelgi toredam saaks, siis sära andmiseks said peale salvrätikust lilled. Tulemus on selline:


Isetegijas oli veel üks väga mõnus koostegemise projekt - käekott. Mina ei tea, aga alati on just üks käekott puudu. Mul mõlkus pikka aega mõttes üks heegeldatud vahva kott. Aga et mul see hoovõtt pikale venis, leidsin, et keegi oli peaaegu minu idee teostanud. Ja kuna ma sihuke isepäine olen, siis ei saa ma ju ometi taolist kotti teha! Kolasin natuke netis ja olin loomingulise kriisi sügavas augus, kui äkki leidsin idee. Just idee. Hakkasin siis tasapisi oma kotti juurutama. Kuusnurksed motiivid kudusin pisut teisiti ja koti sangad tegin hoopis teistmoodi. Materjaliks kasutasin heiet + vanaema vanast kampsunist harutatud lõnga. Koti sangade sisse ajasin puuvillase nööri, et sangad raskuse all kotti maani ei ripuks ning sangad kinnitasin koti külge rõngastega (puhtalt toreduse pärast). Voodriks õmblesin ühe T-särgi (ilusa roosa :) ). Kott käib lukku ühe surnud dressipluusi lukuga. Tulemus sai selline:

Kuna Isetegijas oli ka teksa-teema aktuaalne, siis osalesin ka selles koostegemises. Mõtlesin, et võialusi ja variante on palju, kuid kas ka oskusi jagub. Lõpuks retsisin lapse teksapüksid ilusaks ribaks ning heegeldasin kuumaaluse.