Ikka munade lainel...

Jätkuvalt olen püsinud jõulumunade lainel. Tahtsin katsetada samade värvidega, mis eelmisel korralgi, kuid tausta kudusin valge asemel tumesinise ja helesinise. Esialgu oli küll tunne, et see tumesinine jõulumuna on küll nagu kummitus, aga kui selle lõpuks valmis sain ja eemalt kaesin, polnudki asi nii hull... Sellest pesakonnast kudusin kaks muna taas Tiiu abil, kuid kolmanda (selle valge munakese) kudusin Kodavere kirjas. Mustri võtsin raamatust Kiri Kari (oi, kui hea raamat!).

Üllatused...

Märkamatult ongi jõul kätte jõudnud. Kuna jõulude ajal tahaks ikka üllatada lähedasi, sõpru ning muidu kalleid inimesi, siis mina võtsin ette jõulukuulide kudumise. Ikka selleks, et rõõmustada kolleege Vahtrapuu rühmast. Kuna Isetegijas on käimas kuulide kudumine, siis saigi kaks kärbest ühe hoobiga tabatud. Esimesed kuulid said kootud ajakiri Tiiu mustrite najal. Usun, et edaspidi nuputan ehk isegi miskit, aga praegu jäin lihtsalt ajahätta...

Ammu pole ühtki jõulupärga teinud... Nüüd üle mitme-setme aasta proovisin. Kasutasin selleks kontpuu oksi ning kõrvitsaseemneid. Särtsu lisasin mõne puupärliga.

Ikka taadi kotti

Kevadel Teeme laps rõõmsaks TKV käigus valmis üks kommiomaias Hiire-Hilda. Kui teda töö juures presenteerisin, siis üks kolleeg palus oma lapselapsele samasuguse teha. Minu loomus aga ei lase kaht ühtmoodi asja teha. Nii sündiski nüüd Hermeliine, kes sai selga roosade õlapaeltega kleidi, kuna tema perenaise lemmiktoon on roosa. Veel kuulub Hermeliine garderoobi roosa peleriin, roosad punaste mummude ja punaste pitsservadega püksikud ning punasekirjud papud. Loodan, et Hermeliin saab mõnusaks lapsepõlvesõbraks, kellega on koos vahva tuttu minna ning kellega on koos mõnus mängida.

Mida aga poetada jõuluvana kingikotti ühele asisele maanaisele? Eks ikka kalossid, millega oleks hää õuel patseerida. Siin siis kahed viimase aja kalossid.

Jõulurõõm....

Täna astus meie aiaväravast sisse päkapikuks kehastunud postiljon ja tõi mulle paki! Tõepoolest puhas rõõm! No uudishimu oli hingemattev. Asusime siis pereringis uudistama paki sisu. Pakist tulid välja vahva satsisall (sellist mul polnud) ja pildiraam (sellist ka ei olnud)  ja ridikül, mis peitis endas ühe armsa märkmiku ( neid mul ka varem polnud). :D Igatahes väga armas jõuluüllatus! Aitäh Smailyle!!!!

Päkapiku jõulurõõm

Hõikasin siin maha, et sain Isetegija TKV valmis ja saatsibn teelegi. Täna, mil Tulihobu on paki kätte saanud, saan esitleda pilte. Olge lahked! Siin on siis sokid või siis põlvikulaadse varbasoojendid ja säärised.

Mis tehtud, mis teoksil

Viimasest postitusest on aega möödas juba omajagu. See aga ei tähenda seda, et midagi pole tehtud. Ikka on.
Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et läksime koos Jannuga poodi. Minu pealekäimisel ostis ta Maksimarketist musta, kaht tooni roosat lõnga ning vardad. Korraliku keelitamise ja meelitamise peale hakkas ta endale sääriseid kuduma. Tubli tüdruk. Mina aga kudusin talle punased sõrmitud (juhul, kui kududes hakkavad käed külmetama). Randmeosa on kootud 1.1 keerdsilmustega soonikus, käeseljal on nuppudega lillemuster.

Novembri lõpus avastasin ehmatusega, et kohe on algamas detsembr. Ühel väga kallil inimesel minu jaoks on ju detsembri algul sünnipäev. Mõtlesin, mida talle kinkida. Otsustasin pika kaalumise järel kinkida talle 100g külma vastu. Tulemus on siin:

Käsil oli ka Isetegija jõulurõõmu TKV, kus päkapikk teeb kellelegi 300g jõulurõõmu. Neid pilte ma veel ei avalda. Ootan, kui kingisaaja oma paki kätte saab. Kuigi nii kangesti tahaks näidata. Ootame veel mõne päeva, pakk on juba teel.

Ja siin on veel ka satsisalli-hullus - lihtsalt väike meelespidamine kallitele inimestele.