No ei ole ma kuhugi kadunud. On ainult hirmsasti kiire olnud. Koolis ja tööl on vaja asjad joonel hoida, muidu kisub kogu kupatus kreeni.
Aga ega see seda ei tähenda, et näpud miskit ei teeks. Teevad ikka küll. Isetegijas on nüüdseks lõppenud TKV Roosid talves. Enda "saagi" riputasin juba tükk aega tagasi üles, kuid enda tehtut pole veel eksponeerida jõudnud. Roositamine tundus algul väga hea mõte, aga kui sain teada loosimise tulemuse, siis lõi see kõik mu plaanid segi. Tuli välja mõelda tagavaraplaan. Lappasin raamatuid ja tuuseldasin netis, kuid ühtki head mõtet ei tulnud. Ja siis ühel hetkel... Ja siin see tulemus on:
Sõbrapäevaks oli plaan üllatada kaht sõpra. Miks vaid kaht? Nad elavad minust mõlemad piisavalt kaugel ning kuna ma kohtun nendega nii harva, siis tundus hea võimalus märku anda, et ma ikka mõtlen nende peale. Koostöös minu emaga valmisid neile sellised säärised:
Kuna vanaemaks saamine on üks suur rõõm, siis üks minu kolleeg palus oma peagi sündivale lapselapsele sokikesed kududa. Mõeldud, tehtud!
Kuna otsustasin sel aastal osaleda IT maratonil Värvispekter, siis oli vaja nuputada, mida punast veebruarikuus valmis tegema peaks. Appi tuli taas üks kolleeg, kel oli üsnagi kummaline soov minu jaoks. Nimelt oli tal vaja abivahendeid talvesaapa sisse, mis ei oleks sokid, kuid ometi hoiaksid varbad soojad. Tegingi siis ühed "pooletoobised" sokipoolikud.
Ja kuna lähenemas on paar sünnipäeva, siis 2 satsisalli sai ka valmis.
