Jaanikuul....

Kätte on jõudnudki jaanikuu. Suvi hiilib tasapisi siia Eestimaale. Annab tunda, et enam pole nii palju mahti näputööga tegeleda - ikka on kuskil miskit rohida või kasta või...
Eelmisel kuul oli suur soov üllatada oma  kolleege. Küll tahtsin juba siia üles sättida oma viimased üllitised, kuid targu vaikisin sellest. Nüüdseks on üllatused rõõmsalt omanikele üle antud ja seega võin ka teiega tehtut jagada.
Leidsin müügilt ühe naljaka lõnga - nagu maisikepikesed oleks nöörile lükitud. Ilusad kollased pealegi. Ostsin siis prooviks ühe toki sellist lõnga ja kudusin sellest salli. Kui aus olla, siis kudumine oli päris lihtne, kuid lõpu vormistamine oli üks rist ja viletsus. Sall sai iseenesest selline:

Jätkasin sallitamist. Kudusin karvasest lõngast 2 salli - ühe halli (lühemakarvalise) ja valge (pikakarvalise). Salle kudusin nii, et lõin vardale 100 silmust ning kudusin 4 rida. siis kasvatasin igast silmusest 2 silmust ja kudusin taas 4 rida. Lõpuks oli vardal 800 silmust. Võib arvata, kui kaua ma neid silmuseid maha kudusin!
Valget salli kudusin lausa 4 korda maha, sest lõngast tuli puudu. Lõpuks kudusin valge salli maha hoopis halli lõngaga. Päris huvitav jäi.

Isetegijas on juuni kollane nagu päike. Mõtlesin, et mida küll ometi teha. Lõpuks tuli saatus ise appi - laps oli kutsustud ühele sünnipäevale ning otsustasin kingituseks kududa ühe boolero. Mustri leidsin L. Stanfieldi ja M. Griffithsi raamatust "Kuduja mustrikogu". Koemuster on selles raamatus Nelitäpp-pitsi nimetuse all. Pitsi muster on lihtne ja armas.

Boolero sai lõppkokkuvõtteks selline: