Isetegijas on november sel korral must või hall. Valik missugune ju! Otsustasin sel korral halli kasuks ning kudusin sõrmejupikestega sõrmikulaadsed tooted (nagu Maximas on juustu laadne toode :D). Ma ei tea miks, aga mul kipub alati nii olema, et kõik, mis mu näppude vahel valmis saab, on kohe ka keegi, kes selle endale saab. Läks ka sel korral nii. Nimelt nende hallide sõrmiku moodi asjanduste omanikuks sai Helju T, kes on väga tuntud pianist. Sügav kummardus sulle, Helju! Vaadates sind, siis vananemine pole üldse hirmus...
Juba mõnda aega ootas käsile võtmist üks sipukapaar. Kuna tellimise ajal polnud veel lapse sugu kindel, siis sai lõngadeks valitud sellised toonid, mis sobiksid nii poisile kui tüdrukule. Kindel oli aga see, et tulevane emme soovis pükste pepu poolele lammast ning ka taoline lambuke pidi olema ka pükste esipoolel. Hakkasin sipukaid kuduma sääre alumisest osast edasi-tagasi, kasutades ära lõngatokkide lõppe. Kui sääred said valmis, korjasin mõlemad tükid ringvarrastele ja edasi kudusin ringselt seni, kuni oli vaja maha jätta kaenlaalused.... Töö oli huvitav, sest ega ju kindlat visiooni silma ees polnud. Aga tulemus meeldis tulevasele emmele.
