Friday 3 January 2014

Vaadates eelmisele aastale...

No ja ongi uus aasta käes! Kui mõelda uusaastalubadustele, siis ma ei hakka igaks juhuks lubama, et olen sel aastal parem (loe usinam) blogija.
Mis siis eelmisel aastal tehtud sai?
Isetegija aastaprojektis osalemine ja sinna sai esitatud 12 tööd. Mõni mahukam, mõni vähem mahukam. Jaanuaris kindad:
Veebruaris pajalapid:
Märtsis  vallatu pusakee:
Aprillis üks kaart väiksele mehele:
Maikuus  poekott:
Juunis üks vallatu saba võtmetele:
Juulis kääritasku, mis läks kingiks ühele kuldsete kätega targale naisele:
Augustis punutud korvile sisemine ilu :)
Septembris arglik päikese trüki katsetus:
Oktoobris mängisin fimoga:
Novembris natuke nilbe välimusega nõelapadi (taas kingitus ühele nobenäpule):
Detsembris aga taas "jõulumunemine":
Lisaks sellele tihedale projektile said tehtud veel sellised tegemised:
Töö juures oli vaja saali kaunistamiseks putukaid. Kolasin netis (kahjuks ei tuvasta hetkel enam seda linki) ja leidsin mõnusad sum-summid...
Suvel valmis lõpuks ka minu suvepluus, mida mõtetes olin kandnud juba paar aastat. Heegeldasin motiividest pihaosa, naksti ühel tobedal pluusil alumine osa maha, sipsti vallatu triibuline kangas asemele ja...
Niiti jäi suvepluusist järele ja heegeldasin ka ühe koti. Ühelgi naisterahval pole iialgi kotte üleliia.
Hea kui on kolleege. Sest aeg-ajalt on neil võimalus aasta jagu vanemaks, targemaks ja ilusamaks saada. Mina tegin enda kallile paarilisele triibulised sokid. Koeravillaga. Et oleks soe.
Kuna aeg-ajalt tellitakse minult mõni sünnipäevasalmike, siis tuleb neidki nikerdada. Sel korral aga läks lugu nii, et lisaks salmile valmis ka kiirelt üks kaardike. Saajale meeldis...
Üks ääretult tore inimene tellis oma miniale ja lapselapsele sokke. Emmele ja lapsele said sarnase mustriga sokid... Ikka koerased... Ja siis pisipiigale ühed sokid ilma koerata, kuid "piduritega". Ja et tellija-vanaema ei peaks paljajalu lippama, kudusin talle sünnipäevaks soojad sussid. Piduritega (peab hoogu maha võtma, mine tea, kuhu muidu lendab).
Aasta lõpp on aeg, kus tahaks tänada häid inimesi enda ümber. Nii ka mina. Kudusin ühele suure ja sooja südamega naisterahvale sihukesed eputamise sokid. Mustri mõtte sain ajakirjast "Sirje", mis on ilmunud aastal 1993.
Jõulumune sai sel aastal kootud nii 35 või natuke rohkem. Kadusid käest kiiremini, kui kududa jõudsin.
Lisaks kiirele aastalõpu saginale tuli tellimus Jõuluvanalt endalt, kes soovis üht hiiretipsu kingikotti. Hiiretüdruk sündis Dropsi mustri abil ja väike perenaine ristis ta Angelinaks. Miks ka mitte, sest hiirekesele sai selga kootud balletiseelik. Kuna aga Angelina hakkab käima koos oma perenaisega lasteaias tema lõunaund valvamas, siis on ju otseloomulikult vaja ka kotti, millega lasteaeda saada ja näiteks mille sees saab hoida tagavara sokke ja muud vajalikku kraami.
Aasta viimaseks tööks olid aga ühed soojad sussid. Neist kahjuks pilti pole. Unustasin ju. Aga omanik lubas hakata jala-modelliks ja ehk saan millalgi ka pildi.
Uus näputöö-aasta on alanud ja loodan, et peagi saan näidata, millega tegu.