Nii nagu juba kombeks saanud, tegin ka sel aastal oma rühma naistele munad... Meil on seega munadega naised :). Ega ma päris täpselt teagi, kes millise sai...
Üks hommik enne jõulupidu teatas mu tütar, et tahaks oma sõpsile "tutige mütsi". Et oleks ka ikka helkuriga ja puha... Ei jäänudki muud üle, kui enne tööle minekut poodi lipata, lõng osta ja õhtul peale tööd kodus nobedasti tööle hakata. Järgmiseks hommikuks oli müts valmis.
Kuna detsembrihakul sai piigale müts kootud, siis oli sama tooni ka kindaid vaja. Peale igasuguseid tegemisi said ka käpikud valmis. Mustri leidsin L. Stainfieldi raamatust "Koekirjade varamu" leheküljelt 146.
Et aga mõnikord on pea mõtetest nii tühi, mida jõuludeks kinkida, siis seekord sai tehtud üks üllatus, mille sisu pakub rõõmu ühele ja väline kest teisele...
Juba järgmisel nädalal toimub üks vahva üritus. Selle tarvis aga on meil käsil üks mäng. Mängu tarvis aga on nuppe ja kotte...
Nupud said kootud-vilditud-sõlmitud, kotid aga õmmeldud-tikitud.
Aga nüüd tahan veel näidata ka kaht erilist üllatust. Ühed on lapse salaja kootud sokid, mis mulle väga meeldivad. Aitäh, Liisu!
Ja veel... Ühed eriti nummid kuuseehted kallilt onutütrelt. Aitäh, Margit! Need on super!
