Kuna mu onutütrel, kes on väga usin kuduja, oli tulemas sünnipäev, siis nagu ikka - ega pagari lapsel pole saia jne, otsustasin talle põlvikud kududa. Tütar valis välja mustri Dropsi lehelt ja hakkasin pihta... Harutasin ja krigistasin hambaid. Kudusin, harutasin ja sisisesin. Aga valmis kudusin! Mitte et raske oleks olnud. Ei! Lihtsalt mustrit oleks pidanud paremini jälgima. Ise jäin tulemusega rahule. Kingisaaja samuti, kes minu sünnipäevale laekus kenas triibuseelikus minu kootud põlvikutes.
Kuna "sokkimisega" sai algus tehtud, siis tahtsin vahelduseks kududa lihtsaid sokke. Ilusast lõngast. Minul on omanik teada, aga tema veel ei tea...
Kuna sünnipäeval käis üks tõsine kuduja, siis muidugi oli teemaks kudumist nii ja naa, kes milliste vahenditega jne. Õhtu edenedes jõudsime huvitava teemani - Hiiu kand ja saksa kand. Pole kuulnud, pole näinud.Mis vahe neil on!? Kand on kand! Küll aga uurisin järgmisel päeval internetist ja leidsin Anu Pingi blogi, kus oli väga ilus ja põhjalik õpetus. Muidugi oli see ju vaja ära proovida. Tundus igati äge värk.
Ja siis on veel valminud kahed kätised. Ikka Dropsi õpetuse ja mustri järgi.
Ühe vallatu jänkumamma kudusin veel ka... Loodan, et tema perenaine rõõmustab.
No näed siis, lõpuks leidsin Su blogi üles :) Rõõm näha ilusat käsitööd!
ReplyDeleteAitäh!
Delete